
Laos, mida on pikka aega nimetatud "Kagu-Aasia akuks", on viimastel aastakümnetel ehitanud Mekongi jõele ja selle lisajõgedele kümneid hüdroelektrijaamu. See ambitsioonikas infrastruktuuri väljaehitus on jätnud riigi kahe omavahel seotud väljakutse ette: tammi projektide rahastamisest tulenev kasvav võlg ja suurem elektritootmisvõimsus, kui mida saab kohapeal müüa või kasutada. Nüüd uurib Laose valitsus plaani kasutada seda üleliigset energiat krüptovaluutade – peamiselt Bitcoini – kaevandamiseks, et monetiseerida üleliigne energia ja aidata tasuda oma kuhjuvaid kohustusi.
Elekter moodustab juba märkimisväärse osa selle eksporditulust ja hüdroenergia on endiselt üks tõhusamaid energiaallikaid Laoses. Siiski, piirkonnal on sageli probleeme ülekandega, veevoolu hooajalise varieeruvusega ja piiratud infrastruktuuriga üleliigse energia salvestamiseks või ümbersuunamiseks. Suunates üleliigse energia kaevandamisse, näeb valitsus võimalust muuta see, mis muidu oleks raisatud võimsus, rahalisteks tuludeks. Sellest hoolimata tekitab ettevõtmine keerulisi küsimusi: kuidas on lood keskkonnamõjudega, tulevase energianõudlusega, regulatiivse mõjuga ja võimalike energiapuudustega?
Laose jaoks on võimalus reaalne—kuid samamoodi ka riskid. Edukas krüptokaevandamine sõltub suuresti madalatest elektrikuludest, usaldusväärsest võrgu stabiilsusest ja soodsatest regulatiivsetest raamistikest. Kui veetase langeb või kui nõudlus Laoses kasvab oodatust kiiremini, võib ekspordi- või kaevandamistulu väheneda. Lisaks on globaalsed krüptoturud jätkuvalt volatiilsed; tulud võivad Bitcoini hinna ja kaevandamise raskusastme muutustega metsikult kõikuda. Praegu pakub hüdroenergia ülejäägi kasutamine kaevandamiseks Laosele uut hooba: majanduslikku vahendit, mis võiks aidata teenindada tammi võlga—kui seda hallatakse hästi, ettenägelikult ja energiasõbraliku ja keskkonnamõju kaitsega.